JUHUELEKTRI NÄGURIPÄEVAD: tuult pole kolmandat nädalat, tuled põlevad tänu naabritele ja põlevkivile

Eesti riik kavatseb kümne aasta pärast kinni panna põlevkivijaamad, tänu millele on meil elekter viimastel nädalatel alles püsinud.

Eestis oli viimane heade tuuleoludega päev 25. jaanuaril. Siis katsid tuulikud ära umbes poole Eesti elektrivajadusest, mis on heade tuuleolude korral ka enam-vähem maksimaalne elektritootmise maht. Seejärel jäi tuult üha vähemaks ja mõnel päeval saabus täielik tuulevaikus. 31. jaanuaril, 4 veebruaril ja 10.–13. veebruaril oli tuult nii vähe, et tuulepargid katsid ära alla ühe protsendi siinsest elektritarbimisest.

Kui sakslased otsustasid möödunud kümnendil oma tuumajaamad kinni panna ja hakata arendama tuuleenergeetikat, siis hakkasid Saksamaad üsna pea väga valusalt tabama talvel tuulevaikuse perioodid. Kõik söejaamad kütsid lakkamatult atmosfääri kasvuhoonegaase täis, välismaalt osteti sisse kogu elekter, mis vähegi kätte saadi, aga ikka oli Saksamaa tulede kustumise piiril. Kuna Saksamaa katse teha rohepööret pälvis mujal palju tähelepanu, siis levis peagi ka teistesse keeltesse saksakeelne termin dunkelflaute, kirjeldamaks tuuleenergeetikast sõltuvate riikide jaoks väga kriitilist perioodi talvel, kui tuule ja päikese puudumise tõttu taastuvat elektrit lihtsalt ei ole.