KODUMAA SÜNNIPÄEV: valmista pidusöögid 100aastaste retseptide järgi

Juba 100 aastat tagasi soovitati eestlastel süüa rohkem taimset toitu, eelistada kohalikku kraami, kasutada vähem soola ja suhkrut ning õpetati kaloreid rehkendama, tõdeb ajaloolane ja argielu uurija Anu Kannike. Meie tänasel toiduküljel olevad kolm retsepti pärinevad tema vanaema Marie Vestenbergi 1922.–1924. aasta retseptivihikust. „Need vanad retseptid sobiksid hästi ka praegu kodusele pidulikule lõunasöögile, miks mitte ka vabariigi sünnipäeval,“ usub ta.

1922. aastal avati Tõnismäel Tuvi tänaval Tallinna Linna Naiskutsekool. Kooli majapidamisosakonnas, mida juhatas Uppsalas hariduse saanud Hilda Ottenson, õpetati põhjalikult ka toitlustamist. Koolis töötas mitmeid soomlannadest õppejõude, näiteks toidumajandust õpetas Ottensoni kõrval ka Eine Saari ja meil hakkasid massiliselt levima põhjamaised retseptid. Üks näide neist on ka meil Taani talutüdrukuna tuntud pappilan hätävara ehk pastoraadi kiirtoit. Ka seal õppinud Marie Vestenbergi konspektidest võib leida mitmeid soome-rootsi retsepte ja nii mõnedki toidunimetused on soomekeelsed.

Oluliseks peeti perenaistele tutvustada seni valdava, kuid nüüd vanamoodsaks peetud baltisaksa ja Vene köögi asemel moodsamat ja tervislikumat Skandinaavia kulinaariat. Oluline oli kasutada palju juurvilja-puuvilja, samuti olla praktiline ja säästlik ning leida rakendust kõigile toidujääkidele. Sestap jääb ka vanaema retseptivihikust silma, et hästi palju kasutati kohalikke marju, lisaks hoidistele ka magustoitudes ja populaarsed olid nii tarretised, kissellid kui ka vahud.