Juhtkiri | Madal reiting on otsustusvõimetuse palk

Et peaminister Taavi Rõivase reiting on täielikus madalseisus, pole iseenesest ju imelik, sest rahva poolt suurte lootustega võimule aidatud poliitikuid tabab ikka tagasilöök, kui nad hakkavad ebapopulaarseid reforme ja muutusi läbi suruma. Kuid kasutada põhjendust, et riiki ei saa juhtida reitingutele tuginedes, said küll eriti keerulistel varasematel aegadel tegutsenud valitsusjuhid, aga mitte Taavi Rõivas. Sest kus on Rõivase puhul need ebapopulaarsed otsused, millest võiks kahtlustada, et need on peaministri reitingu languses süüdi? Rõivase puhul selliseid otsuseid nagu polegi. Kuid sellest märksa hullem on variant, et mingisugust otsustusjulgust polegi ja teha ei julgeta ei häid ega halbu otsuseid. 

Mida vähem valitsus otsuseid langetab, seda reljeefsemad on kahe väiksema võimuliidu osalise omavahelised kokkupõrked, nagu viimati võisime näha hiljutisel valitsuse pressikonverentsil Urmas Reinsalu ja Jevgeni Ossinovski sõnasõjast. Kui kolmeliikmeline võimuliit on otsustanud, et otsuseid võetakse vastu konsensuslikul alusel ning Rõivas on välistanud rusikaga lauale löömise, siis tuleb peaministril kasutada oma läbirääkimisoskust, et oluliste küsimuste lahendamisel jõuda kõiki kolme rahuldava kompromissini.