Hugo Tipner | Milleks meile doping?

Doping on puhas kultuuriline konventsioon – loomuldasa pole anaboolne steroid ju kuidagi ebamoraalsem kui mulgi puder. Keelatud ainete nimekirja olemasolu võetakse tänapäeval kuidagi iseenesestmõistetavalt, konventsioonist on saanud loomuliku maastiku osa. See tundub kummaline, kuivõrd suure osa sooritust tõstvate (aga muidu seaduslike) ainete keelamisega on sport täiesti erandlik valdkond.

Keegi ei pea ebamoraalseks, kui kirjanik enne laua äärde istumist klaasi konjakit joob või kui keegi enne seksuaalvahekorda mingi tableti võtab. Keegi ei tule ju selle peale, et luua analoogne nimekiri balletitantsijatele, kuigi neilgi on füüsiline suutlikkus määrav. Kõlas ju kummaliselt, kui Donald Trump nõudis enne kolmandat presidendidebatti, et Hillary Clinton annaks dopinguproovi?