Juhtkiri | Uus võimuliit ähvardab jämehäälestusega

Kui koalitsiooniläbirääkimistel läheb läbi Keskerakonna idee, et kõigi üle 500 euro kuus teenija jaoks oleks tulumaks senise 20 asemel 26 protsenti, siis poleks see tõepoolest enam mingi peenhäälestus. Kuid piir, kus ettevõetavast jämehäälestusest saab kirvetöö, on õhkõrn. Vaevalt on kellelgi midagi selle vastu, kui maksuvaba miinimum kerkib senise 170 euro asemel 500 euroni, kuid tulumaksumäära märkimisväärne kergitamine annab kindlasti negatiivse signaali, seda enam, et see samm on ühiskonnaga läbi arutamata. Ametiühingujuht on samas arvanud, et kõrgem maksumäär võiks alata hoopis kahelt keskmiselt palgalt. Ükski erakond pole enne valimisi maksude tõstmisest otsesõnu rääkinud, seda on tehtud läbi lillede, konkreetseid arve mitte välja tuues.

Kindlasti pole võimuläbirääkijail kerge, kui nõu andvatel ekspertidel on küüned ikka oma poole: pangajuht ei taha ettevõtete tulumaksusüsteeemi muutmist, hotellipidajad tahavad käibemaksutõusu ärajäämist. Alkoholi- ja kütuseaktsiisile peaks Keskerakond lisaks majanduslikele kaalutulustele pidurit tõmbama ennekõike poliitilistel põhjustel, kuna on aktsiise ise kõige häälekamalt kritiseerinud. Seega peab uus võimuliit jälgima, et igaühele jaguks midagi ja et kellelegi ei tehtaks väga tugevalt liiga. Tööinimesel ei tohi tekkida muljet, et tulumaksu kergitamise arvelt hakatakse tegema soodustusi ettevõtjatele – kui töötaja tulumaks kerkib, siis miks peaks see ettevõtteil samaks jääma? Kui rohkem teenijatele tulevad kõrgemad maksud, siis kas ei piira see initsiatiivikust ega vallanda uut väljarännulainet? Ning kuidas hajutada kahtlusi, et eelarve on vaja tasakaalust välja viia üksnes jooksvate kulude katmise nimel?