Juhtkiri | Uue valitsuse suurte tegude ootel

Nüüd, kui koalitsioonilepe paberil, peaministrikandidaat Jüri Ratas presidendilt valitsuse moodustamise ülesande saanud ja ministriportfellidki kolme valitsuspartneri vahel jaotatud, eraldab uut valitsust tööle asumisest vaid riigikogu heakskiit. Poolthäälte enamus on 56 häälega koalitsioonile pigem kindel. Kui hästi hääled aga tulevikus peavad, ei sõltu ainult Keskerakonna siselõhe paranemise kiirusest, vaid ka sellest, kuidas sujub edasine koostöö kolme partneri vahel.

Ministriportfellide jaotus põhimõttel 5 + 5 + 5 annab selleks head eeldused. Vaid 14 kohaga riigikogus on IRL liidu väikseim partner, kuid võib end ometi teistega võrdsena tunda. Parlamendis 27 kohta hõivanud Keskerakonnal pole samuti põhjust rahulolematuseks – Jüri Ratasele peaministrikohta kandikul pakkunud partnerid poleks pruukinud Keskerakonnale enama kui viie ministrikoha andmisega leppida, ja kaua võimust eemal olnud erakonnal pole ehk inimesigi, keda nendele kohtadele panna. Ministrikogemusega erakondlaste nappus võib ka olla põhjuseks, miks Keskerakonnal tuleb jõuministeeriumitest suu puhtaks pühkida: neile jäävad peale peaministri koha majandusministri, haridusministri, maaeluministri ja riigihaldusministri koht. IRL saab peale senise justiitsministri, sotsiaalkaitseministri, keskkonnaministri ja rahandusministri koha kaitseministriportfelli, ning sotsiaaldemokraatide seast tulevad uus siseminister, välisminister, kultuuriminister, ettevõtlusminister ja tervise- ja tööminister. Tagada, et Keskerakond ministriametite kaudu „tähtsamate“ teemadega pildis olevate valitsuspartnerite varju ei jääks, saab olema Jüri Ratase üheks suuremaks väljakutseks valitsusjuhina.