Juhtkiri | Teemaks toob aukudeta teed tänu hinnatõusule?

Võib tunduda ebaõiglane, et Läti, Venemaa, Poola jt numbrimärkidega veokid vuravad Eesti teedel sentigi maksmata, samas kui Eesti veoettevõte pääseb teemaksu tasumisest vaid Soomes, kes on Eesti kõrval ainus Euroopa Liidu liikmesriik, kes avalike teede kasutamise eest maksu ei küsi. Teid kulutab välismaine raskeveok ju täpselt samamoodi nagu kohalikki, mis annab oma panuse riigieelarvesse juba raskeveokimaksuna. Kuid teemaksu tervitada on sellegipoolest vara –  majandusministeerium pole ilmaasjata aastaid korrutanud, et välismaiseid veokeid liigub Eesti teedel pigem vähe ja uus maks lööks eelkõige kohalikke transpordiettevõtteid –  välisveokitelt tuleks ligikaudu vaid 21% kogu maksutulust.

Kui kallineb transport, tõusevad ka kaupade hinnad. Vaid bussiga sõitja võib rõõmustada, sest busse uus maks ei puuduta. Kuid majandusministeeriumi senisest kriitikast hoolimata jõudis teemaksu idee riigieelarve strateegiasse möödunud kevadel ja peaks jõustuma juba 2018. aastal. Et maksust laekuv lisaraha – ligi 12 miljonit eurot aastas – on juba eelmine valitsus plaaninud näiteks Kose-Mäo teelõigu neljarealiseks ehituse osaliseks finantseerimiseks, on uuele valitsusele olemasoleva plaaniga edasiliikumist raske ette heita. Küll küsivad transpordiettevõtted õigustatult, miks puudutab praegu väljatöötamisel olev eelnõu vaid neid veokeid, mis kaaluvad 12 tonni või enam, tekitades konkurentsieelise väiksemate veokitega vedajaile.