Seisukoht | Olla nagu teised?

Elis Kusma, toimetaja, 17. jaanuar 2017

Rändrahnukujuline šabloon, mis värvilise laiguna riidekotil Eesti uue märgina end eestlaste teadvusesse murdis, tuletas meelde lõiku Mihkel Muti raamatust, milles ta kirjeldab ühe maailma näinud Eesti giidi kimbatust: „Paar aastat hiljem sõitsin esimest korda Soome ja edasi Norrasse. (…) Kui ma siis olin näinud kümme korda suuremaid rahne üksteise kõrval nagu kruusakive teeperves, (…) pärast seda nõudis mult eneseületamist, et oma rändrahnude juures pühalikku ja salapärast nägu teha. Ma asetasin end soomlase nahka, kes ei saa hästi aru, miks teda on toodud võsa vahele selle üksiku kivi juurde, kui terve nende maa on sääraseid täis.“

Tahtlikult või mitte, rändrahnu motiiv mõjub nagu ÜRO otsus paigutada Eesti Põhja-Euroopa sekka – lõpuks oleme nagu kõik teised, ega kaugem pilk vahet tee! Ega pruugi teada, et rändrahn pole sama mis lihtsalt kivikamakas. Mis sest, et ise end kuidagi vähemana tunneme. Ja mis siis enam neist, kes ikka veel rukkilillepurust rahvusromantikat taga igatsevad ja omaks peavad, kui on harukordne võimalus olla nagu teised.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?