Janno Reiljan | Kas ühispalvused tooksid meile lõpuks majanduskasvu?
Eesti majanduse areng ja kasv on takerdunud ega suuda inimestele väärilist tööd ja teenistust pakkuda. Ühiskonnas puudub sidusus, koostöö asemel valitseb egoism ja haiglane üksteisele ärapanemine. Ennastimetlevate võimurite õõnes võltsoptimistlik jutt suurest edust ja heaolust murendas inimeste usalduse valitsuse suhtes. Ebausaldusväärse valitsuse järjest intensiivsem sõjaohuga hirmutamine tõi rahva ühtsustunde kasvu asemel kaasa inimeste süveneva ebakindluse tuleviku suhtes.
Kümned tuhanded pettunud eestlased on hääletanud jalgadega ja otsivad välismaal inimväärset elu. Paljud inimesed kodumaal kaotasid tulevikuusu ning muutusid kõige suhtes ükskõikseks ja passiivseks. Seda tõendab kõige paremini üldine kergendustunne ja ootusärev õhin, millega võeti vastu puhkenud valitsuskriis. Silmnähtav on lootus, et lõpuks ometi hakatakse Toompeal tegelikele ühiskonna arenguprobleemidele lahendusi otsima. Stagnatsiooni peenhäälestamisest oli ühiskonna enamusel selgelt kõrini.