Juhtkiri | Käib töö ja laste kasvatamine koos

Kuidas võib helde poliitikameede osutuda sihtgrupile hoopis karuteeneks, ilmneb paljude lapsevanemate kogemusest vanemahüvitisega: lapsega jäävad koju eelkõige emad ja naiste pikk tööturult eemalolek kajastub nii naiste- ja meestevahelistes palgaerinevustes kui ka noorte naiste kehvemas positsioonis tööturul. Nii on vähe põhjust vastu seista sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ettepanekutele, mis lihtsustaksid jõustumise korral praegust vanemahüvitiste süsteemi, sidudes rasedus-, sünnitus-, isa- ja lapsehoolduspuhkuse üheks puhkuseks, võimaldaksid hüvitist välja võtta pikema aja jooksul ja vanematel olla lapsehoolduspuhkusel samal ajal, annaksid isadele kuuajalise lisapuhkuse ja lubaksid lapsevanematel vanemahüvitisest kaotamata tööl käia ka hüvitise saamise ajal.

Selleks, et uus süsteem tõepoolest mitu kärbest korraga lööks – annaks vanematele vabamad käed pere-ja tööelu korraldamisel, tooks tööturule emad kiiremini tagasi, vähendaks palgalõhe ja võimaldaks lastel kasvada senisest enam isa hoole all – on võtmetähtsusega just see, kuidas õnnestub valitsusel kokku leppida reformi detailides. Kui pikk peaks olema näiteks mõistlik etteteatamisaeg tööle naasmiseks või puhkuse kasutamiseks, et tööandjal poleks põhjust vaadata kõiki värskeid lapsevanemaid ebausaldusväärsete töötajatena: homme tuleb, ülehomsest puhkab, järgmisest nädalast on vaja poole kohaga asendajat? Suuremat selgust ei vaja aga ainult tööandjad. Tähtis oleks teada sedagi, kuidas riik kavatseb nurjata võimalusi kasutada süsteemi ära petuskeemidega.