Eestlaste ujumisoskus pole kiita: üle poole ei oska ujuda

Tänavu on vesi nõudnud 26 inimese elu. Kolm neist on lapsed. Päästeameti sõnul on uppumiste peamised põhjused purjuspäi vette ronimine, oma võimete ülehindamine või on päästevest jäetud selga tõmbamata.

Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Indrek Ints selgitab, et inimesed kipuvad oma ujumisoskust üle hindama. Paadiga sõitma minnes ollakse aga veendunud, et küll häda korral neid kaldalt märgatakse ja appi tullakse. «Ekslikult arvatakse, et uppuja saab vees kätega vehkida ja karjuda – tegelikult tuleb uppujal võidelda vee peal püsimiseks lainete ja jaheda veega ning jõudu vehkimiseks või karjumiseks ei jätku,» kirjeldab Ints. Seda, et ka lapsed kipuvad oma ujumisoskust üle hindama, tõdeb Eesti Ujumisliidu ujumise algõpetuse projektijuht Helen Link. Eelmisel aastal tehti küsitlus, millega uuriti viienda klassi laste ujumisoskust. Need lapsed on juba käinud koolis kohustuslikus ujumisõppes.