FILMIARVUSTUS | Kolmas katse, aga "Autod" on endiselt Pixari kõige nõrgem teos

Esimene “Autode” animafilm ilmus juba 2006. aastal, aga tänase päevani ei ole ma suutnud läbi hammustada selle filmiuniversumi kõige suuremaid pähkleid. Lootsin, et ehk kolmas osa toob vastused, sest kuidas muidu õigustada seda, et enda 30ndatele eluaastatele lähenev meessoost kodanik “Autod 3” filmi kinno vaatama läheb.

Ärge saage valesti aru, animatsioonide vaatamine vanust ei küsi. Ega ma mingi 14-aastane pole, kes arvab, et on aeg täiskasvanut teeselda ning kõikide multifilmide kohta öelda: “See on ju mingi titekas!” Pigem lasub probleem selles, et minu arust on “Autod” üks Pixari halvimaid teoseid ning kui enne selle ilmumist võis stuudio kvaliteedile pigem kindlaks jääda (jah, mulle meeldis isegi “A Bug’s Life”, mida võiks pidada tegelikult keskpäraseks), siis rääkivate autode puhul tõmmati sellele vesi peale. Vanuse elemendi tõin välja just seetõttu, et kui ma tean, kui mulle kaks eelmist filmi ei meeldinud, siis võiks ju juba piisavalt tark olla ja kolmandat korda mitte proovida (aga kuna see konkreetne artikkel eksisteerib, teate te kõik, et piisav tarkus ei ole miski, millega ma hiilata saan).