Objekt M – kas tõesti jääajal maandunud ufo või inimliku eksituse vili?

Merivälja ufost kirjutati juba 1980.–90. aastatel, sellest tehti telesaateid ja vändati dokumentaalfilm. Kõiki sellega seotud kuulujutte ja oletusi ei jõua kokku lugedagi. Objekti M lugu algas 1969. aasta suvel, kui ühe Hõbekuuse tänava eramu juures tuli kaevu kaevamise käigus maapinnast 6,5 meetri sügavusel esile paari-kolme sentimeetri paksune hõbehalli metallplaadi moodi asi.

Kivimihuvilisest majaperemehe sõnade järgi oli see pealt peegelsile, alt krobelisem ja moodustas kaevu põhjas ühtse, kompaktse kihi, mille ulatust määrata ei õnnestunud (mööda kaevata sellest igatahes ei saanud). Kiht oli metaljas, aga siiski kivist – mingist väga tugevast kivimist, mille majaperemees sai lõhutud ainult suruõhuhaamri abil, töö kestis mitu päeva. Tükid korjas ta ämbrisse, mis seisis tal majaräästa all veel hulga aega, ja pärast takistuse purustamist läks kaevu kaevamine edasi. Lõpuks valati tükid kaevurakmete sisse, kuigi ühe jättis peremees oma kivimikogusse.