Juhtkiri | Vajame talente kooli õpetajaks

Kool algab selgi aastal siinmail traditsioonilisel ajal, seda hoolimata hiljuti igavust kurtva jütsi haridusministrile läkitatud nurinast, et kooliaasta võiks alata varem. Kindlasti pole see enamiku silmis populaarne ettepanek, nagu ka kunagise haridusministri Jaak Aaviksoo värske ettepanek alustada kooliga juba 1. augustil. Tundub ju kummaline ravida siinsetel laiuskraadidel laste kroonilist kooliväsimust õppeaasta veelgi pikemaks venitamisega. Õppeaasta lõpp on tasahilju veninud kunagisest mai lõpust ju peaaegu jaanipäeva alla. Pigem tuleb esmalt täita juunikuine õpe sisuga, mitte formaalselt koolipäevade arvu täisvenitamisega.

Samas pole kooliaasta algus sugugi meie hariduselu põhiprobleem. Ei mäletagi enam aegu, kui poleks räägitud kohe-kohe pensionile siirduvast õpetajate põlvkonnast ja muretsetud selle pärast, miks noored kooli tööle ei kipu. Aastaid on põhiprobleemiks peetud pedagoogide madalat palka. Arvestades, et õpetaja keskmine palk on pärast pikka tagaajamist jõudnud järele riigi keskmisele, võiks ju rahul olla. Seda enam, et haridusminister usub aasta lõpus keskmise kerkivat 1300 euroni ja praegune võimuliit lubas ametisse astudes 2019. aastaks isegi 1600 euro suurust keskmist. Kuid perutav majandus ja kiirenev inflatsioon tähendavad ka riigi keskmise tõusu ja nii ei pruugi 1600 euro ostujõud olla paari aasta pärast enam see, mis praegu. Pealegi töötavad vaid pooled õpetajad täiskoormusega, seega kõrge keskmine palk on paljuski vaid statistiline näitaja.