Karin Paulus | Superministeerium kui totter ood bürokraatiale

Milline riik on Eesti? Arhitektuurne minapilt – milleks on superministeerium –, näitab selgelt, et omaseks on saanud võõrandunud ning grandioossetesse mõõtmetesse paisunud bürokraata. Aastaid rämedalt darvinistlikku maailmavaadet, kus vaid tugevam jääb ellu, evinud kunagise valitsuspartei pärandina kuvab ettevõtmine lihtsakoelist mõtet, et paneme kõik ametnikud ühte majja ja kodanike mured ongi murtud. Selle asemel, et ühildada ja parandada teenuseid ja riigi toimimist intelligentsel viisil digitaalselt ja füüsiliselt.

Stalinistlike naabermajadega piiratud hiidhoone sümboliseerib taasiseseisvumisaegse unelma väikese ametnikkonna ja valitsejate hulgaga julgest demokraatlikust riigist, täielikku nurjumist. Oleme jõudnud nõukogude ajale nii iseloomulikku ülikeerukasse asjaajamisse ja kuigi dokumente saab nüüd täita emakeeles, tunneb kodanik end formaalse asjaajamise ees väetina.