Juhtkiri | Kas palgatõus on läbi või alles algab?

Pärast majanduse aastatepikkust vindumist ühtäkki lahvatanud 5,7 protsendiline majanduskasv paneb pea pööritama ka valitsusel. Sest kuidas muidu mõista, et järgmise aasta riigieelarve näeb ette rohkema raha kulutamist, kui eelarvesse laekub. Tõsi, defitsiit on varemplaanituga võrreldes küll väiksem, kuid puudujääk on puudujääk. Tavamõistus küll ütleb, et headel aegadel tuleb reserve koguda, et oleks, mille abil halbu aegu üle elada, kuid valimiseelsel aastal selline loogika ei kehti.  

Hetkel küll veel ei paista, et diivanis oleks varjul naftamaardla nagu enne eelmise mulli lõhkemist ühes pangareklaamis, kuid rumal oleks oma vigadest mitte õppust võtta. Ohutulukesena peaks meil silme ees olema kümnenditagune masu, mis päädis maksutõusu ja valusate palgakärbetega. Kui rasvase majanduskasvu ajal on eelarve defitsiidis, siis milline on saab olukord olema kasvu aeglustudes või majanduse langedes.