Juhtkiri | Kas mure eestlaste toidulaua pärast on siiras?

Unistus lookas poelettidest ja seal laiutavatest lääne kaupadest on tuttav vast igale eestlasele, kes elanud nõukaajal. Lookas poeletid tulid (kui ajutine võikriis välja arvata), ent ihaldatud lääne kaupadest jõudis tihtipeale kohale vaid pakend. Vähemalt nii väidavad Ungari, Bulgaaria, Tšehhi ja Slovakkia, mis on Euroopa Liidu tasemel tõstatanud teema, miks erineb paljude kodumaal müüdavate toidukaupade koostis sellest, mida müüakse vanas Euroopas, olgugi et pakend ja bränd on sama.

Võimalus müüa odavamalt ja täpselt kohalikule tarbijale sihitud maitseomadused – niimoodi õigustavad sellist vahetegemist toidutootjad. Maitse üle teatavasti ei vaielda, ent huvitav oleks teada, kuidas muudmoodi jõuti järeldusele, et slovakid tahavad oma kalapulkades vähem kala ning tšehhid šokolaadis vähem kakaod. Küsimus pole ainult selles, kas tegelik koostis kajastub täpselt pakendil, sest ühe osa tarbijate kohtlemine n-ö teise sordi inimestena pole aus ka siis, kui see on seaduslik, nagu pidas vajalikuks märkida isegi Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker oma kõnes olukorrast Euroopa Liidus.