Maris Lauri | Põhimõttelageduse eelarve: valitsuse neli viga

Eesti selle aasta majanduskasv tuli praegusele valitsusele eelarve koostamisel appi, kuid seda ei osatud ikkagi arukalt kasutada. Seda lihtsal põhjusel: valitsuse teadmised majandusest ja eelarvepoliitikast on hõredad. Oma tegevust ja valikuid hakati algusest peale õigustama vananenud ja vääralt mõistetud teoreetiliste käsitlustega või siis juhuslikult kõrva jäänud kontekstist välja võetud väidetega. Loomulikult on sellised põhjendused kergesti rünnatavad, mistõttu on nüüdseks sisulistest ja faktipõhistest selgitustest üldse loobutud.

Nii nagu eelmise sajandi keskel noppisid paljude riikide valitsused Keynesi teooriast välja mõtte, et valitsus saab majandust ergutada eelarvega puudujääki minnes, on 60–70 aastat hiljem teinud seda ka Eesti vasakpoolne valitsus.