Juhtkiri | Valima kehvade valikute kiuste

Mida lähemale jõuab valimispäev, seda rohkematel inimestel tekib tunne, et valimistest ei tahakski enam midagi kuulda. Küllap sellepärast eelistab aina enam valijaid anda oma hääl e- või eelvalimistel – edasi on muretum. Valimisväsimust süvendab kõigi erakondade huvi hoida konkurentide patutegusid võimalikult kaua avalikkuse huviorbiidis.

Juhuslikult või mitte, kuid nendel valimistel osutus see lapsemänguks. On raske hinnata, kuidas mõjutab vaid mõni päev enne valimisi avalikuks saanud Taavi Rõivase pidutsemisskandaal Reformierakonna tulemust – päris välistada ei saa, et ühe esiorava osalus „tavalisel Eesti peol“ toob eliidierakonda rahvale hoopis lähemale, teisalt võib selline areng tulla seniste valijate arvelt. Näis, et teine suur – Keskerakond – sai oma puudustele tähelepanu juhtimisega hakkama kõrvalise abitagi. Et üht valides võib saada hoopis midagi muud, sellest kõneleb Keskerakonna võimetus kokku leppida paljudes võtmeküsimustes – peaministripartei seisukoht on ebamäärane nii kooseluseadust kui ka Krimmi referendumit puudutavas. IRLi nõrkused – eelkõige kõnetava ja usutava sõnumi puudus – vaevasid erakonda juba pikalt enne valimiskampaania algust. Sama häda on valimistest teadlikult kõrvale jäänud Vabaerakonnal. Kui hästi mängiti aga välja jõuliselt rusikatega vehkinud EKRE ja sotside vastasseis, me alles näeme.