Juhtkiri | ID-kaardile on vaja toimivat riiklikku alternatiivi

Kindlasti on hea, et spetsialistid hakkasid meie ID-kaartide avastatud võimaliku turvavea kõrvaldamisega kohe tegelema, valitsus ei varjanud probleemi ning ka e-valimised viidi edukalt läbi. Just viimane on kinnituseks, et rahva usaldus meie e-riigi vastu on endiselt kõrge. Seega on olemas head eeldused, et kaardikasutajatele tülikas, kuid hädavajalik ID-kaardi tarkvara uuendamise protsess saaks edukalt tehtud. Võtmeküsimuseks positiivse suhtumise säilitamisel on, et uuendamine ei muutuks ülemäära tülikaks.

Praeguse seisuga on murettekitav asjaolu, et ID-kaardi värskendamiseks pannakse kõigepealt kinni kaardi elektroonilise kasutamise võimalused. Alles seejärel saavad 800 000 kaardiomanikku hakata interneti kaudu värskendusi tegema. Siin peitubki konks – kui ööpäevas saab seda teha kuni 15 000 inimest, siis venib turvaaukude likvideerimisprotsess mitme kuu pikkuseks. Teisisõnu – ID-kaart kõlbab pikkade kuude jooksul vaid isikut tõendavaks dokumendiks. Netipangas ülekandeid teha, rääkimata digiallkirja andmisest pole siis enam võimalik teha.