Juhtkiri | Keerata või mitte?

Kahtlemata tunneb igaüks kedagi, kes on pelgalt mõttest, et taas tuleb kella keerata, korralikult üles keeratud. Tund aega pikem uni, kui kellaosutid pühapäeval kell neli taas tunni aja võrra tagasi keeratakse, on kehv lohutus neile, kel kindel päevarežiim vaat et elulise tähtsusega, näiteks kindlatel kellaaegadel insuliini süstivatele diabeetikutele. Parajat peavalu valmistab kaks korda aastas kellakeeramine ka logistikutele, kellakeeramise ajal öövalves olijatele ja väikelaste vanematele.

Kui kahju majandusele ja eelkõige inimeste tervisele pole mitte ainult tajutav, vaid ka teaduslikult tõendatud, tuleb küsida, kas kellakeeramisest saadav kasu kaalub üles tekitatava kahju. Pigem mitte, kui aluseks võtta elektrisääst, mille lootuses selline muudatus kord ette võeti. Määravaks on saanud hoopis miski muu – ühisturu tingimustes on oluline, et vähemasti Euroopa Liidu liikmesriigid tiksuksid ühes ajas.