Jüri Estam | Miks avavad väidetavad rahvuslased ukse Keskerakonnale?

Sageli on nii, et riigid pole tegelikult rahva (loe: kodaniku, maksumaksja) teenrid ja isegi mitte sõbrad. Kui Eesti riigist kujuneks vahend mõistlike ja sihikindlate inimeste kätes, mis tegutseks pühendunult eestluse kasuks, oleksin äkki teist meelt.

Üksikutel põlvkondadel on siiski õnnestunud sündida talutaval ajastul. Kremli propagandistide ja nende kohalike käsilaste vastupidised väited mind ei eksita: Wabariigi (1918–1940) ajal oli võimalik siin elada ja olla õnnelik. Eestlane tundis end praegusest turvalisemana, ja kultuuriautonoomia laskis teistelgi elada. Parimatel aegadel sai Eestis end teostada oma identiteedile, keelele ja kultuurile toetudes. Taandus tunne, mis on üksikute eranditega aastast 1227 meie meeli pingel hoidnud – tunne, et eestlane kuulub ohustatud liikide sekka.