Juhtkiri | Alkoholiaktsiis jätab riigieelarvele tühjad pihud

Miks tuli rahandusminister Toomas Tõniste alkoholi aktsiisitõusu ärajätmise ideega lagedale just nüüd ja mitte varem, võib osalt seletada tõsiasjaga, et see, mis tavainimesele nähtav juba ammu, kajastub nüüd ka numbrites, mida rahandusministril on võimatu ignoreerida: kuni 56 miljonit eurot saamata jäänud aktsiisitulu sel aastal, nagu prognoosib konjuktuuriinstituut, ei löö mitte ainult riigieelarvesse suurt auku, vaid paljastab ministeeriumi ja valitsuse ulatusliku valearvestuse. Eestlane mitte ei joo märkimisväärselt vähem, vaid suur janu ajab teda hoopis Lätti.

Kui tõsimeelne Tõniste oma kavatsustes on, selgub aga koalitsioonipartnerite reaktsioonidest. Eesti tänase alkoholipoliitika peaarhitekt sotside esimees Jevgeni Ossinovski peab ettepanekut pigem uitmõtteks, sest valitsuskabineti tasemel seda arutatud pole. Veelgi resoluutsem on keskerakondlik majandusminister Kadri Simson: aktsiisitõusu ära jätta ei saa. Häid valikuid tõesti enam pole: kust leida kiirkorras kate 40 miljonile, kui riigieelarve menetlemine on juba täies hoos? Vägisi jääb mulje, et avalduse peamine mõte on näidata, et Tõniste ise ja koduerakond IRL on aktsiisitõusude vastu sõdivate ettevõtjate poolel, kuigi teatakse väga hästi, et poliitiliselt on nende käed seotud. Võib vaid loota, et ettevõtjatega ei leitud üksmeelt pereäri kaitsmise pinnalt.