Lugejakiri | Ebamugavus ei loe, kui kaalul on elu

Aastast 1962 töötasin seitse aastat kiirabilennuki Jak-12 piloodina. Üsna mitmel korral tuli väikselt maandumisplatsilt või lausa maanteelt Tartusse tuua mõni noormees, kel pea üleni marlisse mähitud. Kuulda oli ainult korinat, mis käis isegi üle mootorimüra. Siis aga hakati 1960. aastate keskel nõudma mootorratturitelt kiivri kasutamist. Algas nutulaul: see on ju ebamugav! Seda nagu ei märgatudki, et samas ka ohutu. Igatahes ei tulnud mul küll enam neid korisevaid noormehi vedada.

Viimati töötasin reisilennuki Jak-40 teise piloodina. Minu kohustuseks oli ka jälgida, et kõik reisijad oleksid korralikult rihmastatud (selgituseks: Jak-40 oli nagu kummist – algse 24 reisija asemel suruti sellesse 32 ja stjuardessile ruumi ei jätkunudki). Mitte ükski reisija toona vastu ei vaielnud. Vastupidi: oldi tänulikud.