SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 89. koht: mõisnikelt võetakse maa ära
Indrek Riigor, 27. november 2017
10. oktoobril 1919 võttis Eesti Asutav Kogu vastu maaseaduse, mis märgib radikaalset pööret Eesti põllumajanduses ja sotsiaalsetes suhetes, aga omab ka suurt sümbolväärtust n-ö ajaloolise õigluse jaluleseadmises. Rääkimata mõjust eestlaste võitlustahtele käimasolevas Vabadussõjas.
Iseseisvuse eest sõdivas Eestis oli maareform kriitilise tähtsusega. 19. sajandi teisel poolel oli küll alanud talude päriseksostmine, mis pani aluse eestlastest maaomanike kihile, kuid Eesti riigi loomise ajaks moodustasid nad maaomanikest vaid väikese osa. Suurem osa maast kuulus endiselt baltisaksa mõisnikele ja maaelanikest ligi kaks kolmandikku olid maata palgatöölised.