Seisukoht | Emakeeleeksam olgu kirjavigadeta

Kui mina gümnaasiumi lõpetasin, siis oli eesti keele eksam veel konkreetne: lõpukirjand, kus hinnati nii sisu, lugemust kui ka õigekeelsust. Nii õpetajate kui ka õpilaste jaoks olid mängureeglid arusaadavad. Peagi tehti eksam mitmeosaliseks. Möödus veel natuke aega ning nüüd tuli haridus- ja teadusministeerium välja mõttega lõpetada eesti keele riigieksamil funktsionaalse lugemise osas õpilaste õigekirja oskuse hindamine. 

Otseloomulikult vihastas see emakeeleõpetajad välja – riigieksamil õigekirja hindamisest loobumine võib jätta noortele mulje, et eesti keeles ei pea alati õigesti kirjutama. Saan pedagoogide pahameelest täielikult aru: õpilased istuvad ju igal vabal hetkel nägupidi nuhvlites ja kirjutavad üksteisele vanema generatsiooni jaoks täiesti arusaamatus keeles: “kle, ma ns yolotan prg” või “imo õps ei jaga ikka üldse biiti”.