Juhtkiri | Haldusreform või kallis näitemäng?

Millise jälje jättis haldusreform Eesti riigile, seda oskame õigesti hinnata ehk alles paari aasta pärast – kas ühendvallad on kasvanud ühtse identiteediga kogukondadeks ning kui hästi suudetakse viimaseid teenida. Ent muret teeb, kui selle eesmärgi poole nähtavasti ei püüeldagi ja reformi loosungi all harrastatakse pelgalt näitemängu.

Kurioosseim näide pärineb ehk Hiiumaalt, kus ühe suure valla sees opereerib uuest aastast viis osavalda, mille juhtimismudel ei erine oluliselt haldusreformieelsest korraldusest ning seab kahtluse alla isegi veel varasema ühinemise mõttekuse. Enamikule eestlastest on lähim näide aga maavalitsuste kadumine, et need sünniks ümber regionaalhalduse talitustena. Kuna neist poolte juhtimine on suurest sooviavalduste tulvast hoolimata usaldatud endistele maavanematele ja maasekretäridele, tekib kergesti mulje, et ametikoha saamise eeltingimuseks oli ustavus senisele süsteemile.