Juhtkiri | Kas lasteaia kohatasu on õiglane?

Milline on mõistlik lasteaia kohatasu, sõltub suuresti perede majanduslikest võimalustest. Tõsi, kindlustunne, et laps on vanemate pika tööpäeva jooksul turvalises kohas, hoolitsetud ja toidetud ning talle pakutakse eakohast tegevust, on hindamatu. Eriti kui seda võimalust on tulnud kaua oodata. Teisalt on peresid, kelle jaoks moodustab kohatasu küllalt suure osa eelarvest, eriti kui peres kasvab rohkem kui üks laps. Lasteaias käimine pole kohustuslik, kuid mida enam näeme alusharidust loomuliku algusena edukale kooliteele, seda olulisem on, et see oleks kättesaadav võimalikult paljudele.

Koolieelse lasteasutuse seadus näeb ette, et vanemate kaetav osa ühe lapse kohta ei või ületada 20 protsenti alampalgast. Tegelik määr (kui tasu pole fikseeritud kindla summana) erineb kohalikes omavalitsustes märgatavalt, ulatudes 100 euroni, millele lisandub söögitasu. Nii võib piirkondlikke palgatasemeid arvestades tunduda ebaõiglane, et näiteks Tallinnas tuleb lapsevanemal vähem raha välja käia kui Tartus. Ent ebaõiglust on veelgi: alampalgaga seotus tingib, et kohatasu kerkib mõnes kohas igal aastal – olenemata sellest, et kõigil lapsevanematel palk ei tõuse ja enamasti jääb ebaselgeks, kas kallima tasu eest saab ka paremat teenust (ja poliitikuil on selgitamise asemel mugavam viidata pelgalt alampalga tõusule). Haldusreform kergitab mõnel pool – näiteks Tartu ümbruses – kohatasu aga enam kui kahekordseks, olgugi et mitte korraga.