Juhtkiri | Streikijate järeleandmatust tuleb tunnustada

Rakvere lihakombinaadi tapaliini töötajate mõjukust ei tasu alahinnata – olgugi, et palgaläbirääkimised ettevõtte juhtkonnaga jooksid ummikusse, mis viis eile alanud tähtajatu streigini, võib just nende inimeste tegevuse mõju ulatuda lihakombinaadi piiridest kaugemalegi.

Et siinmail iseloomustab töösuhteid tihtipeale hirm töökoha kaotuse ja alandlikkus tööandja ees, oli märgata ka selle streigi puhul. Kui tehase ette kogunes piketeerijaid 50 ringis, siis streigist osavõtjaid oli vähem kui veerandsada. Ametiühingute keskliiduni jõudis streigi eel info, et teiste osakondade töötajaid olevat mõjutatud streigiga mitte ühinema. Olgugi, et HKScani kohalik juhtkond eitas igasugust ähvardamist, siis vähemalt katset tekitada streikivates töötajates süütunnet võis tajuda juhatuse esimehe Anne Mere veel hommikuseski avalduses, kus ta küsis, miks on vaja praegu streikida, kui palgafondi suurendamine 5% võrra on juba otsustatud. Sarnast sõnumit kandis toiduliidu juhi kommentaar, et streiki korraldavate töötajate palk on turumediaanist ligi 20 protsenti kõrgem ja tööjõukulude kiire tõstmine kergitaks toiduainete hinda. Isegi, kui see on nii, siis fakt, et kuskil on kellelgi veel madalam palk ja ülbem ülemus, ei peaks ühtki töötajat heidutama kasutamast kõiki seaduslikke vahendeid küsimaks oma tööle väärilist palka ja nõudmaks inimlikku töökeskkonda.