Repliik | Eestile on presidenti vaja

Ei saa öelda, et Eesti vabariigi presidenti pole vaja, kuna tal pole midagi teha (6.veebruari Õhtuleht, Igor Gräzin „Miks Eesti ei vaja presidenti“). Riigipeale on antud põhiseadusega ju mitmeid funktsioone, mida keegi teine (näiteks riigikogu esimees) küll täitma ei peaks. Näiteks ta esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises, annab riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid, vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab karistust jne. Kes siis veel kui mitte president täidab neid ülesandeid? 

Ei saa ka nõustuda Igor Gräzini väitega nagu esimene president Päts oleks 1940. aastal riigi rahulikus ja sõbralikus meeles Stalinile üle andnud. President Pätsi ju kästi talle survet avaldades 1940.aasta juunis nimetada ametisse uus vabariigi valitsus uute kollaborantidest liikmetega. Kui nõukogude okupatsioon poleks alanud, siis ka president Päts oleks saanud rahulikult seaduste piires edasi töötada ja ei oleks pidanud alluma okupatsioonivõimu esindajatele. Päts tegi seda selleks, et laveerida okupantidega, lootes, et Eesti iseseisvus ehk siiski säilib.