Eesti sünnipäevad vabas riigis ja okupatsioonide ajal

„Tuletage meelde, kuidas priius meile tuli. Vabadus tuleb iga rahva juurde jättes verejäljed järele. Meie iseseisvuse koidik oli iseäranis hirmus. Ta oli nagu öine tormide mäss kohisevas meres: purustasid võõrad väed, rõhus raudne okupatsioon, siis enamlaste veretöö õudsed pildid… Siis tuli hommik. Päike paistis ühel ilusal hommikul vaikselt ja sätendavalt üle vaba, iseseisva Eesti pinna… Sa olid vaba, Eesti pind. Meie esivanemate põrm, sa puhkad nüüd jälle vabas mullas. Sa oled vaba, Eesti rahvas…” Nii kirjutati konsistooriumi ja piiskopi läkituses Eesti evangeelse luterliku usu kogudustele Eesti iseseisvuse 10. sünnipäeva puhul.

Iseseisva Eesti esimese sünnipäeva ajal käis veriste lahingutega Vabadussõda, mis mõjutas ka riigi sünnipäeva tähistamist. Ajalehed kirjutasid siiski, et 24. veebruari, mis oli riigipühaks kuulutatud, tähistati kogu Eestis. Kirikutes peeti jumalateenistusi, koolides loeti ette iseseisvusmanifesti, korraldati koosolekuid, rongkäike ja pidusid. Linnad olid kaunistatud sinimustvalgete lippudega. Nii kodu- kui ka välismaalt sooviti Ajutisele Valitsusele edu ja jõudu riigi juhtimisel. Kuna oli sõda, siis korraldati mitmel pool korjandusi Eesti sõjaväe tarbeks.