Raske geenihaigusega väike leiutaja: „Unistan, et mu jalad oleksid terved.“

„Kui Peeter oli väiksem, küsis ta, et kui ta on kümneaastane, kas siis ta saab ise käia? Aga siis, kui ta on 15? Aga kui ta on juba täiskasvanu, äkki ta siis saab?“ räägivad raske geenihaigusega 11aastase leiutaja Peetri vanemad. Nad on otsinud vastuseid ka küsimustele haiguse kohta, millega Eesti arstidel kogemusi napib. Nii on tulnud teha ka raskeid otsuseid, aga nad usuvad, et oma sisetunnet usaldades ja alati ühel nõul olles, on nad teinud õiged valikud. 

Peeter toetab kargud tooli najale ja astub õhinal korvpalliplatsile – nii kähku kui vasakule jalale kinnitatud tugi ja tallakõrgendus võimaldavad. Praegustel karkudel pole veel nime, aga eelmisi kutsus ta Tõnuks ja Feliksiks.