Jaak Madison | Üleüldine karistamatuse tunne on probleem

Õhtuleht: kas viimasel ajal sagenenud teadete valguses, mis puudutavad noortekampade jõhkraid väär- ja kuritegusid, on põhjendatud süüvõime ea langetamine? Milliseid muid võimalusi näete alaealiste korralekutsumiseks ja kaaskodanike turvatunde taastamiseks?Jaak Madison, riigikogu liige, EKRE: Noortekampade väär- ja kuritegude sagenemine on mitmekülgne probleem, kus tuleb tegeleda samaaegselt mitme küsimusega. Esiteks on üheks probleemiks meil väljakujunenud üleüldine karistamatuse tunne ja seda kinnistab veel meie kohtupraktika. Kui isegi täiskasvanute poolt toime pandud raskete kuritegude puhul piirdutakse tingimisi vanglakaristustega, siis sarnane mentaliteet saab läbivaks ka noorte seas, kel kalduvus kriminaalsele elule. Seega kui kohtusüsteem on liigliberaalse karistuspoliitikaga süvendanud probleemi, tuleb seadusandjal kaaluda karistuste alammäärade tõstmist. 

Teine suur probleem, mis juurutab valesid väärtushinnanguid, on meie noorte kasvatus perekondades ja haridusasutustes. Tänaseks on tekkinud haiglane olukord, kus alaealisel on küll teada kõik tema õigused koolis, kuid kohustusi ei teata. Koolid on asutused, mis peavad kujundama noore inimese arusaamu elust ja kinnistama väärikust, kuid võimalused selleks on õpetajatel väga piiratud.