Küsimus | Kas Eesti on valmis kaheeuroseks bensiiniliitriks?
Õhtuleht küsis aasta algul, kas ja kuidas kavatseb riik leevendada tarbijale aktsiisitõusu tõttu kerkivaid kütusehindasid. Toona vastas rahandusministeerium, et hinnatõusus on süüdi kütusemüüjad, kes on soetanud endale varusid ja saaksid seega kütust soodsama hinnaga müüa. Eelmise aasta viimastel päevadel maksis bensiiniliiter 1,10, uue aasta algul 1,23, praegu aga juba 1,36 eurot. Circle K juht Kai Realo tõi näitena kõrge aktsiisi ja maailmaturuhinna koosmõjust kütuse lõpphinnale, et kui naftabarrel kerkib 120 dollarile, hakkaks meil bensiiniliiter maksma kaks eurot.
Kuna rahandusministeerium ei saa enam praegu näidata kõrge kütusehinna puhul näpuga varude soetamisele, siis küsime uuesti, kas tarbijale üle jõu käiv aktsiisitõus jääb jõusse? Milline on Eesti tarbija taluvuspiir? Miks diskrimineeritakse bensiini kasutajaid kõrgema aktsiisiga saastavama diislikütuse tarbijate ees? Kas Soome tasemele kerkinud kütusehinnad hakkavad takistama majanduse arengut? Kui suur on väljaspool Eestit tankimiste osakaal?