Igor Gräzin | Kurbus presidendi pärast

Kõigepealt oli see lihtsalt halb maitse – kuidas president hakkas avalikult mõnitama ministrit (Janek Mäggi), kelle ta ise oli äsja ametisse nimetanud. See on Peetri-eelse vene bojaari stiil – anda oma alamale kõigepealt paar kõrvakiilu ja ülendada ta siis streletside sotnikuks. Teiseks oli see silmakirjalik – Mäggi sai koslepi selle eest, mis ta oli naiste kohta öelnud, aga Tiit Ojasoo sai vaatamata sellele, et oli naist lausa löönud, andestuseks riigihanketa aastapäevasõu tellimuse ja ligi paarsada tuhat eurot.

Öeldust piisab järelduseks: president käitus kõnealusel juhul ebaviisakalt ja ebaeetiliselt. Ent kas ainult? Kui otsida selles loos inimlikku motiivi, siis saab see olla vaid: kehtestada ennast teistest ülemaks, lubada endale rohkem kui õigus, võtta endale moraalse üleoleku positsioon, ja siit edasi – teha tuntav liigutus, et nihutada riigikorda presidentaalsuse poole.