Juhtkiri | Paks laps on kodu peegel

Hommikuti autoga otse kooliukse ette toodavad hellikud, vahetundidel kooli kõrvalt poest kommi ja krõpsu haaravad jõmpsikad ning pärastlõunal bussipeatuses end nutimaailma unustanud algklassilapsed – kui selline on nähtavasti paljude laste argipäev, kas siis saabki enam üllatusena tulla, et Eesti koolide 1. klassi õpilastest iga kümnes on rasvunud ja 16 protsenti on ülekaalulised? Tõsi küll, mõni neist kasvab lapseea tüsedusest välja, ent palju tõenäolisem on, et juba lapsena lisakilodega kimpus olnud kannatavad tervisehädade ja kehvema enesehinnangu käes täiskasvanunagi.

Kui palju saaks siin aidata kool, selgub tervise arengu instituudi hiljutisest uuringust. Paranemisruumi igal juhul on: nii puudub pea pooltes uuritud koolides võimalus süüa hommikust, igas kümnendas koolis ei lubata õpilasi mitte ühelgi vahetunnil õue, veidi vähem kui veerandis koolidest puuduvad spordi või liikumisega seotud huviringid või on need ainult tasulised, ning enam kui pooltes koolides jättis soovida puhvetis pakutava valik. Selge see, et seaduse jõuga koolidest saiakeste väljatõrjumisest pole kasu, kui mõni õppeasutus juhtub olema kondiitriäri kõrval, nagu ei pruugi kesklinnas asuvalt koolilt olla võimalik nõuda, et kõik vahetunnid sisustataks välitegevusega. Ent kooli pakutav hommikupuder ja vähemalt üks tasuta trenn igale Eesti õpilasele oleks igati õilis ja realistlik eesmärk.