Juhtkiri | Põhikooli lõpueksamid on oma aja ära elanud

Haridusministri välja käidud ideel kaotada põhikooli lõpueksamid on jumet. Loobutakse ju kiiresti muutuvas maailmas tihtipeale ajale jalgu jäänud anakronismidest. Näiteid pole vaja kuigi kaugelt otsida, sest alles hiljaaegu ei kujutanud keegi ette, et kõrgkoolidesse võiks pääseda sisseastumiseksamiteta. Praegu aga tundub kummaline, et gümnaasiumi lõpueksamite ja ülikooli sisseastumise ühitamise idee peale pole juba varem tuldud. Tagavad ju riigieksamite ühtsed nõuded nende puhul võrreldava tulemuse.  

Põhikooli puhul tundub senikehtiv süsteem veelgi ebaloogilisem. Kui lõpueksamid on juunis, aga gümnaasiumide sisseastumiskatsed seevastu suuresti märtsis, siis kellele noored neid eksameid tegema peavad? Põhikooli kvaliteedi mõõdupuu on õpilaste edasipääs gümnaasiumisse. Pole ju enam vanad ajad, kui õppimine piirdus tihtipeale põhikooliga, ja seega oli haridustee pidulik lõpetamine eksamitega veel kuidagi õigustatud. Praegu tuleb aga selleks, et pääseda parematesse gümnaasiumidesse, läbida eksamitega võrreldav katsete kadalipp. Edasiõppijad proovivad sisse saada mitmesse kooli ja on seega vabatahtlikult nõus neid tegema. Lõpueksamid on muutunud ülearusteks – gümnaasiumid on juba enne lõpueksameid tehtud sisseastumiskatsetega tunnistanud, et põhikooli lõpetajad on sobilikud seal edasi õppima. Gümnaasiumid tahavad lõpueksamite hinnete asemel näha pigem igapäevaste hinnetega lehte, mille põhjal saab paremini aimu noore õpioskustest ja suutlikkusest gümnaasiumiastme suurema koormusega korralikult toime tulla.