SADA PÄEVA INTENSIIVRAVIPALATIS: "Mäletan peeglist vastu vaatavaid enda silmi ja ilmet. Ma ei ole iial näinud kellegi näos nii palju hirmu."

Sirje Presnal, 28. juuni 2018

Eliise Tähe läks haiglasse enesekindla ja õnneliku noore naisena. Ta oli just lõpetanud doktorantuuri, tegeles vaimsete praktikatega ning tundis end suurepäraselt. Ent uuringud näitasid tema südameklappides riket ja tohtrite hinnangul oli operatsioon ainus võimalus süda taas töökorda saada. Paraku ei läinud kõik ootuspäraselt…

„Pidin olema umbes kümne päeva pärast tagasi kodus. Kui ärkasin, sain teada, et viibisin pikka aega hoopis kunstlikus koomas,“ muigab Eliise mõrult. kahe maailma vahel vaakumine kestis nädalaid. Noore naise lähedased olid lootust kaotamas, juba olid valmis valitud matuseriided ja koostatud matusekõnegi. Ent Eliise ärkas. Sada päeva intensiivraviosakonnas ning poolteist kuud taastusravis – noor organism toibus.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?