Juhtkiri | Kes maksab Keskerakonna suurte lubaduste eest?

Tasuta maakondliku ühistranspordi jõustumiseks paremat aega ei ole: suveürituste reportaažide kõrval täitusid nädalavahetusel uudisteportaalid põhjalike ülevaadetega, kes ja kus saab alates eilsest nautida priisõitu, ning juhistega, kust hankida ja kuidas valideerida ühiskaarti. Kaamera ette sattunud bussisõitjad rõõmustavad õigusega – nii mõnelegi tuli üllatusena, et 1. juulist piletitasu enam ei küsita. Suurim rõõm kuulub arvatavasti aga majandus- ja taristuminister Kadri Simsonile, kelle valimiskampaanias need sõitjad võib-olla endalegi teadvustamata osalevad.

Erilist peavalu ei tohiks Simsonile valmistada needki neli maakonda, kus tasuta ei saa sõita 20–60aastased. Kuna enamikus maakondades kehtib avalikel liinidel priisõit kõigile, võib ennustada jätkuvat survet neile neljale maakonnale, et nad seda eeskuju järgiksid. Kriitikute jutt saab laiema kõlapinna alles siis, kui piisavalt palju inimesi tunneb, et teenusele kulutatavad miljonid pole seda väärt: kui väljumiste graafik püsib liiga hõre, peatus pole vahepeal piisavalt lähedale nihkunud või mõni liin on pidevalt ülerahvastatud. Suurelt panustanud minister peab sellisteks tagasilöökideks ja maksumaksja võimalikeks täiendavateks kulutusteks valmis olema.