Repliik | Matusetoetus ei tohi jääda omavalitsustesse seisma

Riiklik matusetoetus kehtestati Eestis 2000. aastal ühekordse toetusena, mis oli ette nähtud matusekulude osaliseks kompenseerimiseks. Paraku kaotas selle 2009. aastal Reformierakonna kärpeplaan.

Matuse korraldamine on kulukas ka keskmise sissetulekuga inimestele. Möödapääsmatute kulutuste hulka kuuluvad haua kaevamine (alates 200 eurost), kirst (keskmiselt 110–325 eurot), meik, pesemine, riietamine ja sättimine (100 eurot), matuseauto (45 eurot) ja külmkambri ööpäevane tasu (10 eurot). Matuse juurde kuuluvad ka peielaud, kabeli rent ning palju muud. Keskmise viisaka ja väärika matuse hind jääb vahemikku 600–800 eurot. On ette tulnud olukordi, kus ootamatult suurt väljaminekut on püütud lahendada kiirlaenude võtmisega. Samuti on näiteid, kus omaksed mitmetes kohalikes omavalitsustes on rahapuuduse tõttu keeldunud matuseid korraldamast. Seetõttu olid valla- või linnavalitsused sunnitud erandkorras elanikke abistama, kuid ka neil puudus rahaline võimekus kõiki hädasolijaid toetada. Alates 2018. aastast eraldatakse kohalikele omavalitsustele vahendeid matuste korraldamisega seotud kulude katmiseks 3,9 miljoni euro ulatuses, et riigil oleks võimalik matuste korraldamist toetada keskmiselt 250 euroga.