Lasteaiaõpetajad ja lendurid tööta ei jää, töö leidmisega on hädas aga ehitajad ning toitlustajad

Liina Hallik , 6. juuli 2018

Kui 1985. aastal oli Tallinna polütehnilises instituudis (praegune TTÜ) suurim tung tööstuse planeerimise, raamatupidamise ja majandusanalüüsi ning elektronarvutite ja raadiotehnika erialadele, siis aastal 2018 on Tallinna tehnikaülikoolis kõige suurem rebimine ehituse, IT-süsteemide ning ärinduse valdkonnas.

Hüppeline muutus erialade valikus toimus 1990. aastal, kui ülikoolidesse ilmus hulk moodsaid ja sageli arusaamatute nimedega uusi õppekavu, mida agarasti omandama asuti. Uuenduste tuhinas avastas näiteks nii mõnigi infoteaduse erialale astunu, et temast ei saa mitte kõrgepalgalist IT-spetsialisti, vaid raamatukoguhoidja. Äge diskussioon toimus avalike suhete ehk suhtekorralduse eriala nimetamisel, mis küll ei takistanud rekordarvul tudengitel sinna kandideerimast. Õppida sai ka selliseid uusi erialasid, nagu haldusjuhtimist, informatsioonitehnikat, reklaami ja meediat ning ärikorraldust. Endiselt kroonis edetabelite tipus majandusharidus. Koolitama hakati juhtimis- ja turundusspetsialiste.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?