Juhtkiri | Trump ja Putin – konkurentidest koostööpartnerid?
Kui Venemaa president Vladimir Putin esmaspäeval Helsingisse saabus, oli võit juba käes – ainuüksi Ameerika Ühendriikide riigipea Donald Trumpi valmisolekut temaga kohtuda võis lugeda saavutuseks, sest kaugeltki mitte igale riigijuhile ei anta võimalust paaritunniseks vestluseks kaheksa silma all (kaasatud olid vaid tõlgid) maailma võimsaima riigi liidriga. Trumpi kriitikute seas oli palju neid, kelle meelest poleks kohtumine pidanud toimumagi. Eriti pärast 12 Vene luureametnikule süüdistuse esitamist USA presidendivalimisi mõjutada võinud häkkimise eest.
Muidugi ei seadnud Donald Trump end sise- ja väliskriitikute tulejoonele ilmaasjata, vaid tedagi ajendas järjekordse (tema enda sõnade järgi) eeldatavasti halastamatu diktaatoriga kohtuma ilmne saavutusvajadus. Sellest ka tippkohtumisele eelnenud säuts madalseisus olevatest USA–Venemaa suhetest, milles olevat süüdi rumalaid otsuseid teinud Trumpi eelkäija(d). Kui nii ongi, siis paistab ju iga väiksemgi lähenemine kahe riigipea seisukohtades märkimisväärse edasiminekuna, mille eest saab tänada vaid Trumpi.