Juhtkiri | Minister Simsoni unelm ei saa kunagi valmis

Eilses Õhtulehes ilmunud lugu Harjumaal elavast töövõimetuspensionärist Riinast sai lugejatelt palju vastukaja. Raske on vastu vaielda väitele, et riigi poolt antavaid hüvesid ja soodustusi vajavad kõige enam need, kel raske haiguse, õnnetuse vms tagajärjel on keeruline või võimatu iseend ülal pidada. Kui majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni nn tasuta ühistranspordi idee oleks tähendanud, et pileti eest maksmata saavad igal pool ja kõikide ühistranspordivahenditega sõita kõik Eesti puuetega inimesed ja miks ka mitte omastehooldajad, siis vaevalt leidunuks Eestis erakonda, kes sellele vastu seisnuks.

Reaalsus on aga teine ning Riina juhtub elama ühes neist maakondadest, kus nulleurose pileti saavad vaid need, kes pole just vanuses 20–62. Et tervelt üheteistkümnes maakonnas sellist erisust pole, võib arvata, et ebaõiglaselt kohelduna ei tunne end mitte ainult Eesti teatud piirkondades elavad keskealised töövõimetuspensionärid nagu Riina, vaid oluliselt suurem hulk inimesi. Kes saaks seda neile ette heita? On igati mõistlik eeldus, et teenuste kvaliteet ja kättesaadavus on väikse riigi puhul enam-vähem ühesugune igal pool (sellest ka jõuline vastuseis Valga ja Põlva haiglate sünnitusosakondade sulgemisele). Pahameel on pöördunud maakondlike ühistranspordikeskuste vastu, olgugi et Simsoniga eriarvamusele jäämiseks olid neil head põhjused.