Keit Pentus-Rosimannus | Eesti keeles hakkama saamine peab olema elementaarne
Ma ei ole tükk aega ühelgi külalisel üllatusest nii suuri silmi näinud, kui sellel Kanada parlamendi liikmel, kes kuulis, et meil on Tallinnas endiselt eraldi venekeelsed lasteaiad. „Ikka veel? Ma saan aru, et nõukogude ajal ei tahetud venekeelsetele lastele eesti keelt õpetada, aga praegu?” Eesti teadlased on juba mõnda aega sama juttu rääkinud. Viimase inimarengu aruande tutvustamisel ütlesid teadlased veel kord selgelt välja, et Eesti elanikkonna kõige suurem lõhestaja on keelepõhine eraldatus. Tallinnas näiteks on siiani 28 venekeelset linnale kuuluvat lasteaeda.
Eesti keeles hakkama saamine võiks 2018. aastal Eesti riigis püsivalt elavate inimeste jaoks olla elementaarne. Nagu peaks iseenesest mõistetav olema seegi, et linn loob süsteemi, mis võimaldab eesti keelt õppida ja omandada juba pisikesest peale. Just lasteaiaeas läheb keele omandamine ludinal, sedagi on teadlased korduvalt rõhutanud.