Siiri Sisask: „Ma ei taha maailma kingades ja sukkpükstes käia, tahan olla mina ise. Ainult nii saan ma olla terve inimene.“

„Ela tänast päeva, ela maksimaalselt hästi, ela säravana, ja sa oledki alati noor,“ ütleb täna 50. sünnipäeva tähistav laulja ja muusik Siiri Sisask. „See, et kuskil on üks korts, ei loe, sellel ei ole mingitki tähtsust. Ja seda teab iga tark inimene, iga inimene, kelles on olemas sisemine ilu ja väärikus.“

„Ma ei tunne mingitki vanadust!“ teatab Siiri juubelijutu alustuseks. Sellisele teemapüstitusele võiks reageerida turtsakalt, aga turtsakust Siiri hääles ei ole. Vastupidi, tema juttu saadab kogu intervjuu vältel (kohati eneseirooniline) naerunoot. Küll aga on aru saada, et teda häirib suhtumine, nagu peaks viiekümnene hakkama endale vaikselt mulda peale kraapima. „Mul võib olla siin või seal see korts, aga ma ei näe ennast välise inimesena, ma näen ennast kõigi komponentide kimbuna,“ seletab ta. „Kui rääkida, et viiekümneaastane inimene on vana, siis jaa – ta võib olla täiesti muldvana. Ka kolmekümneaastane võib olla nii vana inimene, et mitte midagi pole enam teha. Ja ausalt öeldes võib juhtuda ka nii, et juba kümneaastane inimene on saanud vanaks, sest ta on käskude ja keeldudega tuimaks väänatud.“