Riina Sikkut | Kes kelle kulul ennast ravib?

Dannar Leitmaa tõstatas oma arvamusloos „Miks maksan sotsiaalmaksu, kui ma arstile ei pääse?“ mitmeid ravikindlustuse ja arstiabi kättesaadavuse küsimusi. Vastan omalt poolt.

Esmalt natuke numbritest ja sellest, miks ühiselt rahastatud tervishoid on Eestile parim lahendus. Eestis kasutab 1% inimesi ära kolmandiku (30%) arstiabi kuludest. Kui vaadata elanikkonda tervikuna, siis saab öelda, et 50% inimesi kasutab ära 97% tervishoiu rahast. Ja ülejäänud 50% kulutavad üksnes 3% rahast. Nendele, kes kuuluvad 3% kulutajate hulka, võibki tunduda, et nad ei saa makstud maksude eest piisavalt vastu. Aga kui nad on järgmisel aastal selle 1% hulgas? Enamik meist jõuab paratamatult ühes eluetapis sinna, kus meie tervishoiukulud on suuremad. Aga kui need kulud oleksid inimeste endi või nende lähedaste kanda? Milliste valikute ette see inimesed seaks? See ongi solidaarsus, kui me kedagi selliste valikute ette ei pane. Selline süsteem tagab, et pensionär ei pea oma taskust välja käima 1200 eurot silmakae operatsiooniks või noor pere tuhandeid eurosid enneaegselt sündinud beebi ravikuludeks või õnnetusse sattunu reanimatsiooniks. Saame kaitse kõrgete tervisekulude katmise eest endale, oma lastele, vanematele või vanavanematele.