Kristina Mänd | Kui hästi maitseb orjatööga kasvatatud banaan?

Me naudime iga päev toitu ja muid esmatarbekaupu, mis ei ole kodumaist päritolu. Oleme õnnelikud, kui saame need kaubad kätte odavalt, sageli odavamalt kui kodumaised kaubad. Odav hind paneb meid sageli ostma rohkem, kui jõuame tarbida, ja see põhjustab muu hulgas toiduraiskamist. Odavus tähendab tõenäoliselt ka seda, et toidu kasvatamise ja tootmise eest ei ole makstud õiglast hinda – töölised pole saanud elamisväärset tasu, kasutatud on laps- või orjatööjõudu ning kinni pole peetud keskkonnasäästliku tootmise tingimustest.

Julgen nii väita, sest see seletab, kuidas tuhandete kilomeetrite kauguselt tulev banaan saab maksta vähem kui kohalik õun. Esiteks on midagi nende toodete tootmis- ja tarneahelas teisiti kui Euroopa Liidus või teistes korraliku õigus- ja järelevalvesüsteemiga riikides. Nii banaani- kui ka ananassitootmises on tööliste õiguste rikkumine ja keskkonna kahjustamine väga levinud, nagu teistegi troopiliste viljade puhul.