Juhtkiri | Uuteks kaevandusteks peab rahva arvamust küsima
Eesti geoloogide teadaanne, et hakatakse üle vaatama nõukaaegsete maavarauuringute tulemusi, on paljude jaoks ärevakstegev. Sest uurimisi ja lisatöid ei võta geoloogid ette omaenese tarkusest, vaid selja taga peab olema tellija, kes huvitatud kindlast tulemusest. Maavarad on Eesti rahva jaoks hell teema, sest taasiseseisvumiseni viinud sündmused käivitused just fosforiidivastasest liikumisest üleliidulise ministeeriumi kaevandamisplaani ilmsikstulekul. Tollal peamisteks märksõnadeks olnud keskkonnareaostus, põhjavesi ja migratsioonipump pole oma aktuaalsust kaotanud tänapäevalgi, sest täiesti keskkonnaohutuid kaevandamismeetodeid pole olemas.
Taasiseseisvumise eel polnud me nõus, et lisaks Ida-Virumaale muutuks kuumaastikuks ka põllumajanduslik Lääne-Virumaa, kui seal hakata fosforiiti kaevandama. Tallinna ümbruskond mäletab veel Maardu keemiakombinaadi korstnast väljunud mürgist oranži värvi rebasesaba. Tahame me seda tagasi? Tehnoloogia on küll edasi arenenud, kuid kaevandatakse ikka samamoodi kui endistel aegadel. Mida kehvem maak, seda suuremad aherainemäed, mida nüüd üritatakse raudtee täitepinnasena kasutada. Maavarauuringute vajadus ongi tekkinud huvitaval kombel samaaegselt Rail Balticu rajamise projektiga.