Juhtkiri | II samba saatus valimiste põhiteemaks

Paremate teemade puudusel tõotab eesseisvate riigikogu valimiste kui mitte ainsaks, siis üheks põhiteemaks kujuneda II pensionisamba saatuse küsimus. Kui teine sammas oleks täitnud talle algusest peale pandud ja lubatud eesmärki, siis poleks ju vajadust teda kritiseerida, veel vähem aga vajadust hakata rääkima samba muutmisest senise kohustusliku asemel vabatahtlikuks. Viimaste andmete põhjal on Eesti pensionifondid tootlikkuselt maailma viletsaimate seas, seda ajal, kui maailmamajandus buumib. Eestis tegutseva 23 fondi puhul aga pane raha kuhu tahes, lubatud puhkust palmisaartel ei terenda kusagilt. Kuna senimaani on sambaga liitunuil õigus ainult liikuda ühest fondist teise, siis on mõistetav, et ka erakonnad on hakanud sellise riikliku sunnismaisuse vastu sõna võtma. Üksteise järel on nii Isamaa, EKRE kui ka Vabaerakond teatanud vajadusest muuta teine sammas selles osalejate jaoks vabatahtlikuks. Kui tervelt pooled parlamendierakondadest on sambareformi poolt, siis on see tugev signaal ka teistele parteidele.

Praeguse süsteemi järgi paistab sambasse paigutatud raha suhtes olema rohkem õigusi ahnetel ja ülbetel fondidel ja kindlustusseltsidel kui inimesel endal. Samba üks arhitekte Eiki Nestor küll leiab, et vastutustundetu on ahju remontimise raha eest uus teler osta, kui peaks võimalikuks osutuma fondist raha välja võtta. Aga võib-olla inimene tahakski fondist saadava rahaga ehitada uue ahju selle asemel, et võtta ahju ehituseks laenu ning maksta seda tagasi pensionirahast. Viimase lahenduse peale aplodeeriksid nii pangad kui ka pensionikorraldajad, sest inimest saaks koorida topelt: esmalt võtaks matti pensionirahaga opereerivad erafirmad ning laenuandmise pealt teeniksid ka pangad.