Juhtkiri | Riik ei tohi hinnatõusu lihtsalt pealt vaadata
Kui euroga liitumisel hoidis Eesti rahapoliitika hinnatõusu kontrolli all, sest vastasel korral poleks meid kriteeriumide rikkumise tõttu ühisesse rahaliitu vastu võetud, siis praegu lasevad hinnad vaba kapakuga üha ülesmäge. Pole ju enamikule meist meeldiv uudis, et võrreldes aasta taguse ajaga kasvasid hinnad oktoobris 4,4 protsenti. Mujal euroalas tõusid hinnad samal ajal vaid 2,2 protsenti, kuigi mõlemal juhul on hinnatõusu põhisüüdlaseks nimetatud energiahindade kallinemist. Miks sel juhul tõusid hinnad ennaktempos just meil?
Arvestades Eesti kesist keskmist palka võrreldes enamiku ELiga, pole loogilist põhjust, miks peaksime olema kogu Euroopa hinnatõusu veduriks. Isegi palgasurve ja tööjõupuudus ei anna alust tempokaks hinnatõusuks. Oma osa annab elu kallinemisele riigi maksupoliitika, mis on aidanud kergitada autokütuse hinnad juba mitmete lääneriikide tasemele.